Kaitse lahustite eest

Enamik tööstuslikke värve sisaldab lahusteid. Ka veebaasil tööstuslikud värvid võivad sisaldada vähesel määral lahusteid. Lahusteid on väga palju ja ka nende mõju tervisele on üsna varieeruv. Toote ohutuskaardil esitatakse suurimad lahustisisaldused ja nende hoiatusmärgid.

Tööstuslikes värvides enim kasutatavad lahustid on ksüleen (etüülbenseen), isobutanool, butüülatsetaat ja mitmesugused muud süsivesinikud. Suurema osa lahustite kohta kehtivad järgmised väited:

• Pikaajaline kokkupuude lahustiga põhjustab unetust ja kesknärvisüsteemi kahjustusi. Lahustid kahjustavad ka maksa, südant ja neere.
• Lahustid satuvad organismi sissehingatava õhuga kopsude kaudu, kust need liiguvad edasi kogu organismi. Värvides olevad lahustid mõjutavad kesk- ja perifeerset närvisüsteemi, põhjustades äkilist iiveldust, söögiisutust, hingamisteede ärritust ja suurtes kogustes ka minestamist.
• Lahusti lõhn ei pruugi näidata selle ohtlikkust. Peaaegu lõhnata lahusti võib olla ohtlikum kui tugevasti haisev.
• Lahustid eemaldavad naha pinda kaitsva rasukihi, läbivad naha sarvkihi ja liiguvad sealt vereringesse.
• Lahustitega puutuvad enamasti kokku käed. Käsi tuleb alati kaitsta nii, et nahale ei satuks värvipritsmeid. Kaitsekindad peavad olema lahustikindlad.
• Tervisekahju vältimiseks peavad peale töökoha ka värvide segamise ja eeltöötlemise alad ja muud kohad, kus lahusteid kasutatakse, olema sedavõrd tõhusa ventilatsiooniga, et muid kaitsemeetmeid pole vaja rakendada. Kui kõigile meetmetele vaatamata tõuseb lahustite sisaldus õhus liiga suureks, tuleb töös kasutada hingamisteede kaitsevahendeid.