Polüuretaanvärvide ohutu kasutamine

Polüuretaanvärvides (nii lahusti- kui ka veebaasil) põhjustavad tervisekahju enamasti kõvendis sisalduvad isotsüanaadid. Peale polüuretaanvärvide võidakse isotsüanaate kasutada ka muud liiki värvides. Isotsüanaadid on oluline töökohtades astmat tekitav ühendite rühm. Töötades isotsüanaatidega, on oluline peale hingamisteede kaitsta hoolikalt ka nahka, sest need võivad põhjustada allergilist dermatiiti.

DI-ISOTSÜANAADID

  • Di-isotsüanaadid liigitatakse hingamisteid ja nahka ärritavateks ühenditeks ning sissehingamisel mürgisteks või kahjulikeks.
  • Di-isotsüanaatide suhteliselt kõrge aururõhu tõttu võib töökoha õhk tavatemperatuuril sisaldada neid üsna suures kontsentratsioonis.
  • Isotsüanaadid imenduvad organismi hingamisteede kaudu, läbi naha ja allaneelamisel. Isotsüanaadid põhjustavad hingamisteede ja silmade ärritusnähte. Kõrge kontsentratsioon võib põhjustada akuutseid ärritusnähte, nt kurguvalu ja köha, kihelust ja põletustunnet silmades.
  • Pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada ärritusest tulenevat punetust, villide teket ning dermatiiti. Silma jõudnud pritsmed on väga ärritavad ja võivad kahjustada silma sarvkesta.
  • Kasutusviisist tulenev kokkupuuteoht on kõige suurem polüuretaanvärvi pihustamisel.
  • Tundlikkuse künnisväärtust (isotsüanaadi sisaldust õhus) ei ole määratud.
  • Juba väga väikeste koguste puhul võivad isotsüanaadid korduva kokkupuute korral tekitada allergilisi haigusi, nt astmat (levinuim), allergilist nohu ja allergilist alveoliiti (esineb harva). Nahaga kokkupuute tulemusel tekkivad haigused on peamiselt allergilise dermatiidi eri vormid.
  • Isotsüanaate sisaldavate toodete pakendil (etiketil) peab olema selgelt märgitud, et toode sisaldab isotsüanaate. Kas selliselt, et toode on liigitatud ohulausega “Võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni“ ja isotsüanaat on nimetatud ohtu tekitavate ainete hulgas, või lisaks ohulausega “Sisaldab isotsüanaate. Võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni.”. Pärast 24.2.2022 tuleb pakenditele lisada kohustusliku isotsüanaate puudutava koolituse nõue, mis jõustub 2023. aasta augustis.
  • Tervisekahju minimeerimiseks tuleb isotsüanaate sisaldavate toodetega kokkupuudet vältida kõigi võimalike vahenditega. Ennekõike tehniliste tõrjelahendustega, nagu nt eraldamine ja kohtäratõmbe paigaldamine või selliste tööriistade kasutamine, millele on kohtäratõmme sisse ehitatud. On siiski töid, mille puhul tuleb lisaks tehnilistele lahendustele kasutada kindlasti ka isikukaitsevahendeid, nt isotsüanaate sisaldavate värvide või lakkide pihustamine.

Kõvendi Normadur sisaldab di-isotsüanaate.

KAITSEVAHENDID ISOTSÜANAATE SISALDAVATE VÄRVIDE PIHUSTAMISEL

Hingamisteede kaitsmine: Kui töökohas on ebapiisav ventilatsioon, tuleb kasutada pool- või täismaski, mis on varustatud sobiva filtriga: A-tüüpi gaasifilter (lahustid), P-tüüpi peenfilter (lihvimine). Pihustiga värvimisel tuleb kombineeritud filtrit ABP. Järjestikuse pikaajalise töö puhul soovitatakse kasutada sundventileeritavat kaitsemaski või isoleerivat kaitsevahendit (värske õhu või suruõhuga peamask).

Käte kaitsmine: Kaitsekinnaste materjali valimisel tuleb arvesse võtta läbimisaega, -koefitsienti ja kulumist (standardi EN374 kohaselt testitud kindad): butüülkummi, nitriilkummi.

Silmade/näo kaitsmine: Tihedalt hermeetilised kaitseprillid. Tööruumi läheduses peab olema silmade loputamise seade.

Keha kaitsmine: Tööaegne kaitseriietus